Laserpuhastustehnoloogia on pälvinud üha suuremat tähelepanu kui võimalik alternatiiv traditsioonilistele happega peitsimise ja passiveerimise protsessidele. Kuigi laserpuhastusel on nende väljakujunenud tehnikatega võrreldes mõned olulised eelised, ei saa see neid kõigis rakendustes täielikult asendada.
Esiteks pakub laserpuhastus keemiliste analoogidega võrreldes paremat täpsust ja ohutust. See võib valikuliselt eemaldada materjali pinnalt saasteaineid, kahjustamata selle alusstruktuuri, samas kui happega peitsimine ja passiveerimine on sageli valimatud ja kahjustavad materjali pinda. Lisaks on laserpuhastus keskkonnasõbralikum protsess, kuna see ei hõlma ohtlike kemikaalide kasutamist.
Laserpuhastus on siiski suhteliselt kallis tehnika, mille tõhusaks toimimiseks on vaja spetsiaalseid seadmeid ja ekspertteadmisi. Laserpuhastusseadmetesse investeerimise kapitalikulud ja jooksvad hoolduskulud võivad muuta selle ebaatraktiivseks, eriti väikesemahuliste operatsioonide puhul. Lisaks on laserpuhastamisel mõned praktilised piirangud, näiteks võimetus eemaldada materjali pinna alla tunginud sissetunginud lisandeid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi laserpuhastustehnoloogial on traditsiooniliste happega peitsimise ja passiveerimise protsesside ees mitmeid eeliseid, ei saa see olla täielik asendamine. Igal tehnikal on oma tugevad ja nõrgad küljed ning kasutatava meetodi valik sõltub konkreetsetest rakendusnõuetest, näiteks puhastatava materjali tüübist, saastatuse tasemest ja olemasolevatest ressurssidest.
